Autor: Tilda Teadmata põhjusel tekkis mul aasta alguses soov lugeda midagi vulkaanidest, nimekirja märkisin Argo kirjastuses ilmunud raamatu supervulkaanidest, kuid kohe ma seda raamatukogust ei saanud ja nii ta esialgu siis jäi. Kuni keegi lugemise väljakutse grupis tutvustas ingliskeelset „Lõõmavat saart. …“. Minu uinunud soov lugeda midagi vulkaanidest (taas)(t)ärkas, tõmbas ketsid jalga, lippas raamatukokku ja […]

“Peakorter – Soome õukond”Paavo HaavikkoArgo, 2021358 lk ————– “Pärast seda, kui härrad olid restoranivagunist salongi siirdunud, tuli tentsik jooke pakkuma. Erirongi jookide valik oli olukorda arvesse võttes rahuldav. Oli kahesugust Inglise viskit, Whisky Trower ja King George, Alko V.S.O.P. ja kolmetärnikonjakit, mesimurakalikööri ja šerri Olorosot. Ryti, kes alkoholist eriti ei hoolinud, kuid oli suur magusasõber,

“Black Metal: Evolution of the Cult – the Restored, Expanded & Definitive Edition”Dayal PattersonCult Never Dies, 2023430 lk ———————- Dayal Patterson on inglise (aja)kirjanik, kes on teinud palju kaastööd metali žanriajakirjadele nagu näiteks “Decibel”, “Terrorizer” and “Metal Hammer”. Lisaks on ta kirjutanud raamatuid, peamiselt black metal muusikast – ning mis teeb ta raamatud eriliseks on

“Gustaf Mannerheim. Aristokraat maavillases”Hendrik Meinander, tõlkinud Andres AdamsonArgo, 2018304 lk ——————— Raamat räägib Gustaf Mannerheim elust, pika nimega Carl Gustaf Emil Mannerheim. Mannerheim oli paljudes rollides oma elu jooksul, teenis nii tollasel Venemaa Keisririigi sõjaväes kui hiljem Soome heaks oli nii sõjaväelane kui riigihoidja, president, Kaitsenõukogu juhataja, (sõja)marssal. Või siis vabahärra, vaata mis nurgast tahad.

“The Mammoth Book of Erotic Confessions”Barbara CardyRobinson, 2009596 lk Raamat ei ole eesti keeles ilmunud, nimeks võiks tal olla “Erootiliste pihtimuste mammutraamat”. Mammutraamatute sari on pika ajalooga, aastast 1984 pärit ning raamatud on parajad klotsid, sisaldades alati mingit teemat. Ehk siis üldistades võib ütelda, et on tegu jutukogudega, teemadeks on olnud krimkad, põnevikud, õudukad, libahundid,

Petrone Print 2023, 194 lk. Lugupeetud Tuuli Jõesaar, Käesoleva pöördumise peamiseks eesmärgiks on avaldada tänu ajaühikute eest, mida täitis teie pehmekaaneline kinnisvara-olmevodevill. Klassikutele viidates tuleb käesoleval hetkel tunnistada, et sai naerda ja sai nutta, täpsemalt viidi kõnealused toimingud läbi vastupidises järjekorras. Ühtlasi soovin teid noomida kodanike unerežiimi rikkumise ja väljamagamiseks ette nähtud tundide kärpimise eest. Ööpäeva

“Tallinna telefonid”Eesti Raamat, 1974490 lk———————– Jahhhh, kui see nüüd nali pole, siis on see üks kenake nali küll. Jäi sõbra riiulis see raamat silma – ning see, et raamat sinna omakorda kaarega minu riiulist tekkis, mis tegelikult oli tollal hoopis vanemate riiul…. las see olla. Väga huvitav oli sirvida seda aegade tagust raamatut ja meenutada.

“Eesti iseseisvus võideti Moskvas”Andres AdamsonArgo, 2016269 lk ———————– Mida aeg edasi läheb, seda rohkem võtame me, eestlased, paljusid asju enesestmõistetavana. Võib tänapäeval ju elada linnas või maal, õppida, ennast arendada, reisida üle maailma, töötada kus iganes või üldse mitte töötada. Meil on uskumatult palju võimalusi ja vabadusi, kõik on võimalik. Selle kõige juures kipume aga

Tõlkinud Krista Kallis, Tallinna Ülikooli Kirjastus 2022, 544 lk Arvustas Tilda Raamatuid, mis räägivad seentest, on palju. Mul on kodus umbes viis või seitse ja kõik nad on utilitaarsed ehk siis räägivad sellest, kuidas õige seen metsast üles leida, ära tunda (mürgise seenega mitte segi ajada), koju tassida ja siis ära praadida, marineerida või piruka

“Naine: otse ja ausalt”Marju KarinJes Kirjastus, 2020192 lk —————- Teate küll seda olukorda, kus võtate raamatu kätte olematute ootustega ning “ah ma natuke niisama viskan pilgu sisse”. Ning siis tõstate pilgu ja kolmandik on nagu lupsti kulunud? Jah, mul selle raamatuga just nii läks, avad ning imeb silmini endasse. “Kas te mäletate – kunagi jooksis

Jean-Louis Fournier “Issi, kus me läheme?”, Kultuurileht 2012, 101 lk———————— Jean-Louis Fournier on prantsuse kirjanik, režisöör ning humorist. Konkreetne raamat oli ilmumise järgselt Prantsusmaal bestseller, sai ka Femina kirjandusauhinna. Tegu on stiililiselt dokumentaaliga kuna autor kirjutab (peamiselt) enda liitpuudega poegadest, Mathieu’st ja Thomas’st. Fournier stiil on süsimust huumor, endale tundub, et lõpuni suudavadki teda mõista

“Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita”Andres AdamsonArgo, 2018360 lk———————- Kui sa tead ka, et: Siis pane see pooleliolev krimka, ulmekas, väärtkirjandus või naistekas käest ning mine poodi, kas Argo kodulehele või sobivasse muusse butiiki ning osta see raamat ja loe läbi. Leiab ka raamatukogudest. Kuid igaljuhul hangi ja loe, sest koolis

“The Case Against the Sexual Revolution” (ei ole eesti keelde tõlgitud)Louise PerryPolity Books2022200 lk “Mõni mu järeldustest ei pruugi kõigile meeldida, kuna nad tõmbavad tähelepanu vabaduse jäikadele piiridele, mida pole võimalik ületada, ükskõik kui palju me ka ei prooviks. Ning ma alustan kohast, mis on ajalooliselt tekitanud ebamugavust erinevate ideoloogiliste veendumustega feministidel: ma tunnistan tõsiasja,

Jaan Aru “Loovusest ja logelemisest. Nutineedusest, mõttevälgatustest ja laste arengust”, Argo, 2022, 288 lk Ütlen kohe ära, et mu arvates on see hiljutisest eestikeelsest populaarteadusest üks olulisemaid raamatuid. Teine sarnane ja samal teemal on Stanislas Dehaene “Kuidas me õpime? Miks aju õpib paremini kui mistahes masin… esialgu”, millest olen Goodreadsis kirjutanud. Ajuteadlase Jaan Aru eelmine

Siiri Konks, Maatuul. Argo 2023, 136 lk. See on üks kummaline raamat, valus ja masendav, üksikute harvade lootuskiirekestega. Tagakaane tekst ütleb, et tegemist on ülistuslauluga rannaniitudele ja pärandkooslustele. Aga see ütleb ka, et tegu on hingemaalooga. Esimene mind meelitab, sest tegevus toimub kohas, kus möödus üks silmapaistvalt ilus ja soe päev minu elus. Teine seevastu hirmutab.

Maris Pulla, Vähidiagnoos kui elupäästja. Iseendana World OÜ, 2022, 200 lk See on ohtlik raamat. Eriti seetõttu, et ESTERis tähistavad seda mitte sildid “alternatiivravi” ja “esoteerika”, vaid “eneseabi”, “meditsiin” ja “vähk” – mis tähendab, et kirjandusest tuge otsiv vähihaige leiab mitte tõenduspõhise teose, vaid juhendi sügavasse uhhuu-metsa eksimiseks. See on nagu õpik, kuidas meditsiin ja

Triin Lellep, Vestlused tulnukaga. Minu sõber Rohaan. Petrone Print 2023 Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama aastakümnete tagusest ajast, mil meil oli tore traditsioon mõne „võtuka“ käigus korraldada ühislugemine. Sel moel sai läbi töötatud hulk raamatuid, sealhulgas „Lenin ja lapsed“, Iina Aasamaa „Käitumisest“ (moens, kutid!) ja mitmeid teisi tähtteoseid. Need olid lustlikud õhtud,

Séamas O’Reilly, Kas sa kuulsid, et emme suri ära? Tõlkinud Riina Jesmin, Argo 2023, 208 lk. Kas meie mäletame, millest me viieaastase lapsena mõtlesime? (Mudlum välja arvatud, tema mäletab kõike.) Minu mälestused on üsna lünklikud. Mäletan suviseid hetki vanaema talus, sooja piima, koera, päikeselaigus sumisevat kärbest, keda vanaema vihkas ja mina armastasin ja veel mõnda asja. Üks

Kirjutas Marko Mägi, postitus ilmus algselt blogis Zooloogid 2.0. „Geniaalsed linnud“ (Tänapäev 2018, originaal: Jennifer Ackerman „The Genius of Birds“, 2016, Penguin Press) on vana raamat, kuid kummalisel kombel ei olnud ma seda seni märganud. Lähtudes kõnekäänust „kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja“ võikski raamatu unustada, kuid et see mulle siiski silma

Kirjutas Tilda, postitus ilmus algselt blogis Tilda ja tarakanid “Öös ja jääs. Fridtjof Nanseni ekspeditsioon 1893 – 1896.” Tõlkinud Julius Säkk, Albert Org´i kirjastus 1923, 122 lk Kui Norra teadlane, polaaruuria Fridtjof Nansen (1861 – 1930) otsustas korraldada uurimisretke Arktikasse, seejuures lastes külmuda oma laeval Põhja-Jäämere jäässe, nimetati teda hulluks. Varasemalt olid polaaruurijad püüdnud korraldada oma

Leslie Bulion “Ämb-lik. Segadikujagu väikseid värsse kaheksal jalal” Vesta 2021.Tõlkija Marge Pärnits. Aeg-ajalt ma ikka nuputan, et mis needus see omati on, mis sunnib inimesi kaheksajalgseid pisikesi olevusi kartma. Minuga on näiteks nii juhtunud, et laman rahulikult voodis ja järsku näen, et minu suunas kõnnib ämblik. Mitte kõige väiksem, pigem rammus ja karvaste koibadega. Ja

Kirjutas Tilda, postitus ilmus algselt blogis Tilda ja tarakanid Edward O. Wilson “Lugusid sipelgate maailmast”. Elav teadus #38, Argo 2023, tõlkinud Tanel Saimre Kaks aastat tagasi lasin ma vahetada ära oma maja vöö (kui ma õigesti aru sain, on see see esimene ristpalk, mis vundamendile toetub), sest sipelgad olid vana kahest kohast läbi närinud. Kätt

Kirjutas Tilda , postitus ilmus algselt blogis Tilda ja tarakanid Stephen B. Heard, “Charles Darwini nuivähk ja David Bowie ämblik. Kuidas teaduslikud nimed pühitsevad seiklejaid, kangelasi ja isegi mõnd kaabakat.” Tõlkija Lauri Laanisto, Argo 2023, Elav teadus nr 40, 262 lk „Kõik teavad, et teadus võib olla vanamoeliselt nüri ja igav ning taimedele ja loomadele

Huw Lewis Jones “Kas karu kakab metsa all?” Argo 2023Tõlkija Triin Olvet. Kas teadsid, et rõõmus baribal lööb nurru nagu kass? Või et stressis karu köhatab? Või et maailma kõige vanema karu kivistisi vaadates selgus, et see tänapäeva karude eellane oli vaid foksterjeri suurune? Mina küll ei teadnud. Kujutan juba ette, kuidas lapsevanem, kellele meeldib

Neil Bradbury,  Tõhus doos. Üksteist tapvat molekuli ja neid kasutanud mõrvarid. Argo 2023, #elavteadus nr 39. Teadustoimetaja dr Kärt Tomberg Krimkade võidukäigu ajal on äärmisel asjakohane võtta ette üks mitteilukirjanduslik krimka, nimetagem seda näiteks ilukurjanduseks. Pärast „Tõhusa doosi“ tõlkimist sujub mul krimkade lugemine igatahes märksa meeleolukamalt. Ilusad sõnad insuliin, atropiin, strühniin, akonitiin, ritsiin, digoksiin, tsüaniid, kaalium, poloonium, arseen ja kloor.

Mudlum. Mitte ainult minu tädi Ellen. Strata 2020 Küll mul oli lugemise ajal palju mõtteid, mida peaks loetu kohta kindlasti ütlema. Küll need mõtted läksid kiiresti üle, sest avalikult jagamiseks on need paraku liiga isiklikud, olulised, mäluhägused või valusad. Mudlum on maha saanud raamatuga, mis läheb korda lugematutel tasanditel, kuid sünniaastast sõltub seekord eriti palju.

Mary-Frances O’Connor, Leinav aju. Kuidas me armastusest ja kaotusest õpime. Argo 2023, Elav teadus #41 Väidet, et lein on tasu armastuse eest, olen alati pidanud läägevõitu käibetõeks, lohutavaks, aga lihtsameelseks põhjenduseks räigele valule. Ometi on see tõsi – nagu ka fakt, et koos kalli inimesega me tõepoolest kaotame osakese iseendast. Tõlkisin seda oma elu väga