Séamas O’Reilly, Kas sa kuulsid, et emme suri ära? Tõlkinud Riina Jesmin, Argo 2023, 208 lk. Kas meie mäletame, millest me viieaastase lapsena mõtlesime? (Mudlum välja arvatud, tema mäletab kõike.) Minu mälestused on üsna lünklikud. Mäletan suviseid hetki vanaema talus, sooja piima, koera, päikeselaigus sumisevat kärbest, keda vanaema vihkas ja mina armastasin ja veel mõnda asja. Üks […]

Kirjutas Marko Mägi, postitus ilmus algselt blogis Zooloogid 2.0. „Geniaalsed linnud“ (Tänapäev 2018, originaal: Jennifer Ackerman „The Genius of Birds“, 2016, Penguin Press) on vana raamat, kuid kummalisel kombel ei olnud ma seda seni märganud. Lähtudes kõnekäänust „kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja“ võikski raamatu unustada, kuid et see mulle siiski silma

Kirjutas Tilda, postitus ilmus algselt blogis Tilda ja tarakanid “Öös ja jääs. Fridtjof Nanseni ekspeditsioon 1893 – 1896.” Tõlkinud Julius Säkk, Albert Org´i kirjastus 1923, 122 lk Kui Norra teadlane, polaaruuria Fridtjof Nansen (1861 – 1930) otsustas korraldada uurimisretke Arktikasse, seejuures lastes külmuda oma laeval Põhja-Jäämere jäässe, nimetati teda hulluks. Varasemalt olid polaaruurijad püüdnud korraldada oma

Leslie Bulion “Ämb-lik. Segadikujagu väikseid värsse kaheksal jalal” Vesta 2021.Tõlkija Marge Pärnits. Aeg-ajalt ma ikka nuputan, et mis needus see omati on, mis sunnib inimesi kaheksajalgseid pisikesi olevusi kartma. Minuga on näiteks nii juhtunud, et laman rahulikult voodis ja järsku näen, et minu suunas kõnnib ämblik. Mitte kõige väiksem, pigem rammus ja karvaste koibadega. Ja

Kirjutas Tilda, postitus ilmus algselt blogis Tilda ja tarakanid Edward O. Wilson “Lugusid sipelgate maailmast”. Elav teadus #38, Argo 2023, tõlkinud Tanel Saimre Kaks aastat tagasi lasin ma vahetada ära oma maja vöö (kui ma õigesti aru sain, on see see esimene ristpalk, mis vundamendile toetub), sest sipelgad olid vana kahest kohast läbi närinud. Kätt

Kirjutas Tilda , postitus ilmus algselt blogis Tilda ja tarakanid Stephen B. Heard, “Charles Darwini nuivähk ja David Bowie ämblik. Kuidas teaduslikud nimed pühitsevad seiklejaid, kangelasi ja isegi mõnd kaabakat.” Tõlkija Lauri Laanisto, Argo 2023, Elav teadus nr 40, 262 lk „Kõik teavad, et teadus võib olla vanamoeliselt nüri ja igav ning taimedele ja loomadele

Huw Lewis Jones “Kas karu kakab metsa all?” Argo 2023Tõlkija Triin Olvet. Kas teadsid, et rõõmus baribal lööb nurru nagu kass? Või et stressis karu köhatab? Või et maailma kõige vanema karu kivistisi vaadates selgus, et see tänapäeva karude eellane oli vaid foksterjeri suurune? Mina küll ei teadnud. Kujutan juba ette, kuidas lapsevanem, kellele meeldib

Neil Bradbury,  Tõhus doos. Üksteist tapvat molekuli ja neid kasutanud mõrvarid. Argo 2023, #elavteadus nr 39. Teadustoimetaja dr Kärt Tomberg Krimkade võidukäigu ajal on äärmisel asjakohane võtta ette üks mitteilukirjanduslik krimka, nimetagem seda näiteks ilukurjanduseks. Pärast „Tõhusa doosi“ tõlkimist sujub mul krimkade lugemine igatahes märksa meeleolukamalt. Ilusad sõnad insuliin, atropiin, strühniin, akonitiin, ritsiin, digoksiin, tsüaniid, kaalium, poloonium, arseen ja kloor.

Mudlum. Mitte ainult minu tädi Ellen. Strata 2020 Küll mul oli lugemise ajal palju mõtteid, mida peaks loetu kohta kindlasti ütlema. Küll need mõtted läksid kiiresti üle, sest avalikult jagamiseks on need paraku liiga isiklikud, olulised, mäluhägused või valusad. Mudlum on maha saanud raamatuga, mis läheb korda lugematutel tasanditel, kuid sünniaastast sõltub seekord eriti palju.

Mary-Frances O’Connor, Leinav aju. Kuidas me armastusest ja kaotusest õpime. Argo 2023, Elav teadus #41 Väidet, et lein on tasu armastuse eest, olen alati pidanud läägevõitu käibetõeks, lohutavaks, aga lihtsameelseks põhjenduseks räigele valule. Ometi on see tõsi – nagu ka fakt, et koos kalli inimesega me tõepoolest kaotame osakese iseendast. Tõlkisin seda oma elu väga