Rõõmus baribal lööb nurru

Huw Lewis Jones “Kas karu kakab metsa all?” Argo 2023
Tõlkija Triin Olvet.


Kas teadsid, et rõõmus baribal lööb nurru nagu kass? Või et stressis karu köhatab? Või et maailma kõige vanema karu kivistisi vaadates selgus, et see tänapäeva karude eellane oli vaid foksterjeri suurune? Mina küll ei teadnud.

Kujutan juba ette, kuidas lapsevanem, kellele meeldib kangesti lastele küsimusi esitada või lõunasöögi kõrvale fakte puistata, on sellest raamatust vaimustuses. Mis saaks olla parem, kui näiteks pikal ja tüütul lennureisil särava teadlasena esineda! Muidugi ei pea teadmiste jagamiseks lapsevanem olema. Mulle tundub selle raamatu võlu olevat just selles, et visuaal on küll lapse silmale mõnus haarata, kuid samas kõnetab oma detailitruuduses ka suurt inimest. Sümpaatne on ka infokildude pikkus. Info ülekülluses siplejad ja pikkade tekstide põlgajad saavad rahulikult paari lause kaupa teadmisi ahmida. Need, kes harjunud järjest lugema, võivad endale alustuseks raamatu ette vuristada ja siis rahulikult uuesti alustada. Muide – mõne aasta eest tegime ühe kolleegiga muuseumides katseid, et teada saada, kui pikka teksti külastaja jaksab ja tahab lugeda. Võtsime arvesse, et meie oleme muuseumispetsialistid, kirjutame ise tekste ja oleme harjunud neid lugema. Aga samas võõrasse muuseumisse sattununa oleme me ikkagi külastajad .. Tehke nüüd panuseid, kui pika teksti me suutsime läbi lugeda. 3 … 2 … 1 Jah, neil, kes vastasid 2-3 lauset, on õigus.

Mida ma veel teada sain? Et maailmas on olemas üliharuldane liustikukaru. Ja et mõned baribalid võivad olla kaneelikarva.

Mis mind segadusse ajas? Et päeval näevad karud sama hästi kui inimesed ja öösel sama hästi kui kassid ja koerad. Mulle on alati jäänud mulje, et kassid näevad öösel hästi ja koerad halvasti. Kuidas selle karuga siis on? Tartus näiteks luusivad viimasel paaril aastal öösiti karud ringi. Mõistagi on linnakeskkonnas öösiti tänavavalgus. Aga kui valgus ära läheb, mida ja kui palju ta näeb? Tundub hea raamat olevat, kui mul nii palju küsimusi tekkis.

Mis mind 5-aastase kombel itsitama ajas? Et isased pandad pissivad pea alaspidi. Nad tunduvad niigi olevat kaunis kohmakad loomad ja mõte korduvalt ümberkukkuvast pandast vaimustas mind tohutult. Nüüd võite ise arvata, kas ma läksin Youtube’i  seda protseduuri uurima. Üldiselt meenutab isaste pandade pissimiskäitumine halvasti ettevalmistatud võimlemistundi, mida on rikastatud lõhnadega.

Kas ma kavatsen seda raamatut uuesti lugeda? Muidugi, sest esimese korraga ma ahmisin selle lihtsalt sisse ja nüüd ma hakkan sõna-sõna haaval lugema ja pilte nautima.

Leave a Comment

Scroll to Top