Heidit Kaio
“Vestlused Priiduga. Lahutus”
Pilgrim, 2021
184 lk
———————-
Mõni raamat jääb raamatupoes kohe täiesti õigel ajal näppu. St kuna oli vaja sünnipäevakinkekaart ära realiseerida, siis raamatupood on mu jaoks alati kindel valik – ning seekord võtsin iseendaga kaasa kolm eesti autorite raamtut, kõikide autorid on ka naised. Kusjuures sugu polnud valikul üldse kriteeriumiks… aga see pole üldse oluline. Oluline on raamat ja tekkinud emotsioon.
“Millalgi keskeas peaksid paarisuhtes nii mees kui naine tegema pöörde oma elus. See võiks olla keskeakriisi osa. Tuleks keerata näod laste poolt partnerluse poole. Laste kasvatamisele keskendunud suhe peab muutuma paarisuhteks. Kahe inimese suhteks.
[….]
“Kujutlen, et keskeast edasi võiks paaril olla rohkem vabadust ja mitte uus komplekt lastega seotud kohustusi. Neid on ju niigi. Ees ootaval elul võiksid siiski olla omad väljakutsed. Esiteks silmitsi olek iseendaga. Kui on tore endaga, siis sobiva partneriga saab olla ainult veel parem.”
Lahutuse-raamat on mulle jäänud silma Lugemise Väljakutse Facebooki grupist just teema neutraalse, sooja käsitluse poolest. Ma ei tea ei autorit ega ta eksabikaasat isegi mitte nime poolest, muudest tegemistest rääkimata, seega mu jaoks oli see lihtsalt kahe inimese lugu – mis pole isegi halb, kuna mul puudusid eelarvamused ja igasugune taust, mis võinuks lugemist eksitada. Kaks… tegelikult on teoses isegi rohkemate inimeste lugu, on ju Heiditil ja Priidul kolm last, lisaks põimib Kaio sisse viiteid, lugusid ka teistele, oma tutvusringkonda. Lugemise ajal tundis ma autoriga äratundmisrõõmu, kuna ka mulle pakuvad inimesed ja nende vahelised suhted palju huvi.
Raamat pole oma olemuselt süvitsi minev populaarteadus, ka mitte eneseabiraamat. On jah, suures osas kahe inimese lugu läbi ühe osapoole silmade, kus kirjanik ikka väga neutraalsel toonil näitabki, kuidas tema tegi suhte lagunemise läbi. Hästi meeldiva ja sooja tooniga raamat, nauding lugeda ning läheb kiirelt. Sekka on ka teiste inimeste kogemusi ning mis minu jaoks on äärmiselt oluline – siin pole ei parastamist ega tagantjärgi rusikate vibutamist. Eks on jah ka raskeid vestluseid ning mitte kõige meeldivamaid olukordi, aga pigem mõeldakse, mida teinekord teha paremini, ei jääda kinni minevikku. Eks on ju lihtne ütelda, et mis seda mineviku-Markot ikka sajatada, aga selline see elu ju on, tuleb mitmeid rehasid ja ämbreid läbi kõndida enne, kui inimeseloom õpib. Kui õpib.
Kokkuvõttes: hea raamat omal kohal. Lihtne, Mõnus lugeda ja kaasa noogutada. Ega siin ju ülimat tõtt selgu, pigem saab lugeda teiste inimeste kogemusi ja mõtelda, on sellest ehk ka iseendale mingit tolku. Mul isiklikult oli küll.
