“Ennast raiskame võõrastes voodites”
Mihkel Raud, Epp Kärsin
Kava, 2023
248 lk
———————–
“Unistage ning julgege unistada. Kui olete paarisuhtes, siis püsige enda vastu aus. Kas ikka olete koos inimesega, kelle valiksite iga päev uuesti ja uuesti? Või olete koos harjumusest ja hirmust? Raiskate ennast võõrastes voodites? Meil on üks elu, palun ärge lööge seda sirgeks! Julgege elada, julgege unistada ja teadke, et kõik on võimalik, kui sellesse vaid ise uskuda.”
Need on Epp Kärsini sõnad, millele kirjutan ise kahe käega alla.
Kuid nüüd raamatust. Olen sellest teosest ka varem kuulnud ning kuna hiljuti väisasin Raua-Kärsini samanimelist vestlusõhtut, siis mõtlesin, et miks ka mitte lugeda. Võinoh, võimalus raamat endale soetada, esinejatega otse mõni sõna rääkida, näha neid lähedalt ja raamatusse autogramm saada – mulle jubedalt meeldib selline kohtumine autoritega. Epp Kärsini koolitusel olen varem ka enne käinud, Mihkel Rauda… ma polegi kindel, kas olen varem päriselus kohanud (kuigi Singer Vingeri kontserdil olen ju käinud, seega…). Igaljuhul on mõlemad mu silmis väga sümpaatsed inimesed, seega nii raamat, vestlusõhtu kui autorid – hurmav komplekt.
Raamat ja vestlusõhtu on mingis osas üsna sarnased. Raamatus on infot rohkem, päriselus näeb miimikat, kogeb kehakeelt, hääletoon lisab väga palju. Seega kellele vähegi Raud ja Kärsin huvi pakuvad, siis ma soovitan soojalt nii raamatut lugeda kui vestlust külastada – ning järjekorra mõttes ehk algul kuulata, hiljem lugeda. Vähemalt minu puhul meeldis nii väga, kuna algul sain üht koma teist kuulda, kuulata – ning hiljem kodus lugesin rahulikult samu mõtteid üle: pikemalt, põhjalikumalt, rahulikumalt.
Liigitamise mõttes oleks üsna lihtne panna seda kuhugi eneseabi kanti, kuna on ju siin tõesti kohti, kus autorid räägivad oma kogemustest, millest võib lugejale olla abi. Mu jaoks on see termin natuke lörtsitud olemusega, kuna selle taha poevad liiga paljud, kellest mingit “abi” pole, pigem kahju. Minu jaoks oli raamatust päris palju abi ja kasu, küll paljude kohtade pealt tagasivaatepeeglisse piiludes, aga eks teatud ämbrid peabki ise läbi käima ja kogemused tulevad aja jooksul. Neil on ju kahe peale üle saja aasta kogemusi, on, mida lugejatega jagada.
Raua-Kärsini vestlusõhtu kohta näeb infot siit.
Kokkuvõttes: mulle meeldis raamat väga. Hea kerge lugemine, kus on tuumakaid kohti ning ega tegelikult midagi põrutavalt (heh-heh) uut siit ju teada ei saa. Pigem kinnitust sellele, et elu võiks, peaks olema õnnelik – ning igaüks on oma saatuse sepp. Ning mida oskan veel omast kogemusest ütelda – Epp Kärsini koolitused on meeldivad, asjalikud, mõistlikud, praktilised. Tema ellusuhtumist kumab ka siit raamatust palju läbi.
